Reaalses maailmas ei omandata teadmisi tükkhaaval, kõik on omavahel seotud. Õppimine võib toimuda erinevatel viisidel ja ei pea kindlasti toimuma klassis.
Lõiming saab toimuda nii ainetunni siseselt kui ainetunni üleselt, koostoimes teiste õppeainetega, läbivate teemade kaudu, üldpädevuste kaudu, kattuvate mõistete kaudu, kattuvate teemade kaudu. Õpilase jaoks hästi seostud õppimine toimub aineõpetajate omavahelisel koostööl. Õppimisse on seotud erinevad õppeained: matemaatika, muusika, ajalugu jne.
Ruusa Põhikoolis on igal kalendrikuul üks seostatud õppe nädal, mille raames õpime ka väljaspool ainetundi. Saame kasutada nii nõrgemaid kui ka tugevamaid seoseid. Ajaline koostööplaneerimine võimaldab õpilase jaoks siiski tugevamaid seoseid. Et õppekaval oleks õppijate jaoks rohkem tähendust, peavad õpilased nägema seoseid selle vahel, mida nad õpivad koolis ning mõistma, missuguseid teadmisi ja oskusi nad kasutavad elulistes situatsioonides.
Jaanuaris alustasime teist poolaastat kokkamisega:
„Peakokad koolis“
Maaeluministeerium ja Eesti Peakokkade Ühendus on loonud üheskoos projekti “Peakokad koolides”, millest võttis osa Ruusa Põhikooli 5.–8. klass. Peakokk Veronika Eesmann tutvustas toiduvalmistamise põhitõdesid ja lauakombeid, propageeris kohalikke toiduaineid.
Õpilased jagati gruppidesse ja igale grupile jagati erinev retsept. Peakoka juhendamisel ja kaasabil valmisid hõrgutavad road: köögivilja-juustusupp krutoonidega, röstitud köögiviljafriikad kodujuustusalatiga ja kamakreem marjadega. Ühise laua taga maitsti omatehtud sööke. Huvilised leiavad toiduretseptid õppevideotega Eesti Toidu lehelt.
Veebruaris Eesti teemaline õppenädal:
Eesti tund ja Eesti mäng
Eesti tund toimus 24. veebruaril korraga kogu koolile. Eesti tunni sisu olid kokku liidetud kõigi õpetajate poolt oluliseks peetud teemadest. Tunnis õpiti ja korrati Eestimaa tähtsamad sündmused ajaloost, muusikamaastikult, looduskeskkonnast, samuti vaadati üle piirkondlikud olulised sündmused ja paigad. Eesti sünnipäeval tunnustati ka meie loovat õpetajat Kaja Hüssonit. Kaitseliit kinkis õpetajale tema töö tunnustamiseks lipu.
Eesti sünnipäeva raames toimus Ruusa koolis ka Eesti mäng. Juba varahommikul kogunes meie väike koolipere aulasse. Seal jaotati õpilased kolme võistkonda. Põrandale oli meisterdatud sini-must-valge mängulaud, kus mängunuppudega sai ühe sammu edasi liikuda vaid õige vastuse korral. Mängu vältel sai proovile panna kõiki teadmisi Eesti Vabariigi kohta ja katsetada erinevaid meeli. Ajuragistamise vahele mahtus ära ka kolm liikumispausi, mis tekitasid palju rõõmu ja elevust. Kuigi mäng oli üpris tasavägine, võitis meeskond, kelle rühmas valitses tugev koostöö.
Loomemaja
Vastlapäeval külastasid Ruusa kooli õpilased Räpina Loomemaja. Algklasside õpilased tegid sinisest voolimissavist oma esimesed voolingud. Suure pühendumusega sõbraliku juhendaja Helemall Maaski selgituste järgi valmisid mitmesugused meened. Laste valmistatud tööd rändasid veel lõpliku viimistluse saamiseks savipõletusahju. Oma valminud töid nähes lõid laste silmad särama. See oli tänu nende juhendajale.
5.–9. klassi õpilased said ise teha vastlakukleid. Tainas oli eelnevalt juhendaja Sille Rebase poolt valmis tehtud ja nii sai kohe kuklite valmistamise juurde asuda. Eeltööna pesti käed ja pandi juuksed patsi. Seejärel tegid õpilased 100-grammised tainapallid ja kakukesed pandi ahju kerkima. Jahtunud kuklitelt lõigati „müts“ maha ja soovijad said sisse panna moosi või mett ning viimaks kaeti vahukoorekuhjaga üle. Kaeti laud ning üheskoos nauditi ahjusoojaid vastlakukleid. Loomemajaga koostööd jätkame ka uuel õppeaastal.
Märtsikuus oli õppenädal seostatud kultuuriga:
Teatrit jagus
Koolimajas toimus 17.märtsil südamlik etendus „Imede aed“, kus põhiteemadeks olid usk, lootus ja armastus ning kõik tunded, mis võivad olla meie sees peidus.
Ruusa Põhikooli kõigil õpilastel oli 24. märtsil 2022 a. võimalus külastada ka Ugala suure saali koguperelavastust „Piruka magus põhi“. Etendus oli elamuslik, visuaalselt kaunis, kompromissitult lavastatud ja mängitud. Õpilastele oli etenduse jälgimine kaasakiskuv ja paeluv. Peale etendust oli meil võimalus tutvuda teatri lavataguse maailmaga. Enne koju sõitmist heitsime pilgu peale ka Viljandi lossimäele.
25.märtsil külastasid meie kooli Mooste Rahvamuusikakooli õpilased ja õpetajad, kes andsid meeleoluka kontserdi.
Aprillikuus seostasime õppetöö värvidega, kuu alguses viisime läbi naljapäeva:
Värvide nädal
Munapühade nädal möödus koolis värviliselt, kõik õppeteemad olid seotud värvidega erinevatest vaatenurkadest ja erinevate ainetundide sisudesse seotud. Esmaspäev oli sinise, teisipäev rohelise, kolmapäev kollase ja neljapäev punase värvi päev. Neljapäeval oli igal lapsel kooliasjad teismoodi koolikotis. Laste fantaasia oli rikkalik. Kooli tuldi nii esivanematel kasutuses olnud pampude, uhkete reisikohvrite ja lemmiklooma transpordipuuridega.
Lisaks sellele toimusid liikumistunnis pühadeteemalised võistlused. Võisteldi munaslaalomis, munade viimises korvikestesse vastavalt loosiga tõmmatud arvule ja lõbus pallimäng.
KIK-i projekti õppeprogramm „Kalad“
Võrtsjärves elab püsivalt üle 30 kalaliigi ning Ruusa Põhikool sai 20. aprillil nendega Võrtsjärve õppekeskuses lähemalt tutvuda. Kairi Kivaste tutvustas kalu ja nende hingeelu 5.–9. klassile ja Heli-Anneli Villako 1.–4. klassile.
Kõigepealt anti 5.-9. klassile ülevaade kaladest ja nende välisehitusest. Tutvusime akvaariumites nii kuldkalade kui ka suurte tuuradega. Õpilastele pakkus põnevust kalade ära arvamine nii seljauime kui ka saba järgi. Seejärel näidati meile angerja rände õppevideot ja saime teada, et nende kuderändel on kõige suurem takistus just Narva HEJ. Töölehti täites said õpilased väga palju iseseisvalt avastada. Tutvustati kalapüügieeskirju, kalapüügivahendeid, rööv- ja lepiskalu ja Eesti looduskaitsealuseid kalaliike: säga, tõugjas, Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas.
Järvemuuseumi programm algas 1.- 4. klassile muinasjutu kuulamisega kaladest. Teoreetilise materjali omandamisega vaheldusid õpetlikud mängud. Meeskonnatöö oskust läks vaja angerja teekonna mängus. See mäng osutus laste lemmikuks. Kuupidest pusle kokkupanekul valmis ilus pilt haugist. Individuaalselt said õpilased võistelda kalapüügimängus ja tuvastada oma püütud kala. Huvitav oli kuulata ka akvaariumite juures juhendaja infot erinevate kalade kohta. Õppekäigu lõpus sai oma teadmisi proovile panna ja täita töölehte.
„Kalade“ programm oli väga kaasahaarav. Õppekäigult lahkusime positiivsete emotsioonide ja uute teadmistega. Suur tänu projektikirjutajale Eve Sibulale!
Maikuu õuesõppenädal on planeeritud 16.05-20.05. Koostöös teiste piirkonna koolidega on planeeritud ka spordipäev, mille saame läbi viia Räpina uuel staadionil. Õpetajatel on juba valmis planeeritud põnevad õuesõppetunnid, jääme lootma ilmataadile.
Koolijuht koostöös aineõpetajatega
