Ruusa Põhikooli selle õppeaasta fookuseks on eluline õpe. Õpetajad lähevad oma ainetundidesse küsimusega MIKS? Miks peaks laps just seda teemat õppima ja kus tal seda päriselt elus vaja läheb? Meie õppetunnid on just sellise eesmärgiga. Lisaks fookustatud õppimisele jagub meil aega ka elulisteks ühistegevusteks. Koolis on just parasjagu õpilasi ja õpetajaid, et kogu seltskonnaga kasulikke tegevusi toimetada.
Õppereis. 18. detsembri varahommikul startis kogu kool Tartusse, et imetleda jõulueelset linna. Koos käidi uudistamas tagurpidi maja. Kuidas meie meeled reageerivad antud olukorras? Selle kogemuse sai iga suur ja väike külastaja. Pärast seda seadis 3.-5. klass oma sammud AHHAA keskusesse, kus õpilased said ise järele proovida ja katsetada erinevaid tegevusi. Külastati ka dinosauruste näitust. Filmivõlude abil viibiti koos ka dinosauruste radadel. Õppekäik AHHAASSE oli teema “Planeet Maa” kinnistamiseks ja sissejuhatus kohe algavasse loodusõpetuse teemasse “Elu areng Maal”. Meie kool asub mõnusas looduskeskkonnas. Meie õpilased armastavad loodust ja viibivad seal enamuse oma ajast. Kuidas aga elavad erinevad selgroogsed ja selgrootud loomad talvel tubastes tingimustes? Seda käisime me uudistamas Tartu Loodusmajas, kus meid võttis lahkelt vastu Külli Kalamees. Enne kojuminekut jalutasime Tartu Raekoja platsil ja tundsime rõõmu tulede särast ja suurest jõulukuusest. Nädal enne reisi uurisid õpilased internetist Tartu kohta infot. Matemaatika tundides käis kibekiire arvutamine. Seda ikka selleks, et teada saada, kui palju raha linnas kulub. Meeldejääva ja toreda reisi korraldasid õpetajad Urve Mähar ja Kaja Hüsson. 6.-8.klass said samal ajal panna proovile enda uisutamisoskuse, neid saatsid õpetajad Karmen Siilmand, Anu Vihula ja Kersti Kiudorf.
Jõulupäev. 20. detsember oli meie koolis eriõppepäev. Jõuluhommik algas mängude tutvustamisega. Õpilased said teada ja omal käel katsetada, milliseid mänge mängiti vanasti ja tänapäeval. Õpetaja Kaja Hüsson oli ise koostanud kaks mängu. Ka need osutusid mängijate seas populaarseteks. Mängulusti ja rõõmu sai tunda nii suur kui ka väike. Jõulupäeva lõpetas meeleolukas koolikontsert. Meie kooli külastasid Merit ja Märten Männiste, kes rääkisid, kuidas nad jõudsid muusika juurde ja missugustele multifilmide tegelastele on nad andnud oma hääle. Kontsert oli imeline ja inspireeriv. Jõulutunde saime koos lauldes lauluga “Tiliseb, tiliseb aisakell”. Koolikontserdi organiseeris õpetaja Kaja Hüsson. Päev oli juba õhtusse veeremas, aga kuhu küll oli jäänud jõuluvana? Seekord külastas jõuluvana 2.-5. klassi õpilasi klassiruumis. Paki lunastamiseks esitasid õpilased luuletuse.
Vastlapäev. Traditsioonilist vastlapäeva peab ikka pidama õues. Ilm oli selleks soodne ja Ruusa Põhikooli õpilased ja õpetajad said sellel päeval ühe toreda spordipäeva. Spordipäeva mängud ja võistlused kavandas ja viis läbi Kurmet Karsna. Koolimaja taga mäel said soovijad tuubitada. Lisaks lihtsalt mäest allalaskmisele oli kavas ka vastla-teemalised võistlused. Õpilased ja õpetajad said võistelda pikima liu laskmises, ajapeale tuubitamises ja „Salvo“ kelgu võistluses. Õpilased olid vanuse järgi jaotatud erinevatesse vanuseklassidesse. Poisid ja tüdrukud said omavahel eraldi mõõtu võtta. Selgusid kiireimad ja tublimad selle aasta Ruusa kooli vastla-kelgutajad. Peale võistluste lõppu sai koolimajas iga osaleja tänumedali ning kiiremaid ja aktiivsemaid premeeriti eraldi. Tänud ka õpetajatele, kes aitasid võistlusi läbi viia! Vastla-hõngulise spordipäeva lõpetas vastlakukli ja hernesupi söömine.
Sõbrapäev. Alan Alexander Milne raamatust Karupoeg Puhh: “Päev, mille veedad sõbrata, on nagu pott, milles pole kübetki mett.”
Sõbrapäeva tähistatakse üha rohkem ka haridusasutustes, korraldades sel päeval erinevaid temaatilisi üritusi. 2., 3. ja 4. klassi lapsed otsustasid ühistööna valmistada kunstiõpetuse tunnis koolile “Sõbrapäeva Pildiraami”, et kaunistatud pildiraami taustal saaks koos sõpradega teha fotosid, mis jäävad mälestuseks kogu eluks. “Sõbralik Pildiraam” sai valmistatud vanast pappkastist ning kaunistatud papist välja lõigatud südametega. Südameid sai terve kooli jagu st. õpilased, õpetajad ning muu personal. Kogu kool on meil südames!
- veebruaril oli huvi fotode tegemise kohta – pilte tehti üksi, koos kaisukaruga, koos sõbra või õpetajaga. Oli meeldejääv koolipäev! Ülesvõtted on leitavad Ruusa Põhikooli FB lehelt.
Eesti mäng. Veebruarikuud võiks nimetada ka eesti rahva kuuks, sest just üks meile kõigile väga tähtis päev on 24. veebruaril. Teadmisi Eesti ja selles toimuva kohta saab peale õppetundide omandada ka näiteks mängides, selleks korraldasid õpetajad eriõppepäeva. 23. veebruari varahommikul oli Ruusa kooli aulas sigimist-sagimist ja elevust täis, sest algamas oli Eesti Mäng. Õpilased jaotati sini-must-valgete võistkondadeks ja mäng võis alata. Punktid täringu veeretamisel ja õigete vastuste andmisel olid üsna tasavägised, kuid nagu elus ikka, on õnnel suur roll. Võidu otsustas erilise täringu vise, kus punkte sai 12-ni. Mängu võitis võistkond koosseisus Greteli Karing, Eliise Rammo, Moonika Konsing, Renar Preeden, Bogdan Põkka ja Sander Granbak. Eesti Mängu eesvedajateks olid õpetajad Urve Mähar ja Kaja Hüsson. Küsimuste koostamisel aitasid veel kaasa Monika Adamson, Anu Vihula, Kersti Kiudorf ja Karmen Siilmand.
Koolikontsert. Samal päeval tähistasime me ka Eesti Vabariigi 106. aastapäeva . Aktuse avas koolijuht Jane Raud. Oma kõnes rõhutas ta kodu ja isamaa tähtsust. Aktusel esinesid Eestimaa laste luuletustega 2. ja 3. klassi õpilased Aleksandra Karlaš, Moonika Konsing ja Marten Sell. Luuletuse õpetas selgeks õpetaja Monika Adamson. Tuntud lastelaulu “Kus on minu koduke?” esitas plokkflöödil Karl Matias Paabut. Teda juhendas õpetaja Kaja Hüsson. Karl Matias Paabut luges ette ka luuleread, mis pajatasid armastusest Eestimaa vastu. Selle oli ta ära õppinud koos õpetaja Valve Peebuga. Eesti rahvamuusika on olnud au sees mitmeid põlvkondasid. Selle teemaga tutvume me juba lapseeas. Aktus lõppes regilauluga, mis tekitas ühtsuse tunde, sest sellest võtsid osa kõik saalisviibijad. Laulu saatsid väikekanneldega Lisandra Orav, Heleri Granbak, Hanna Maria Sell, Renar Preeden ja õpetaja Kaja Hüsson. Külalisesinejateks olid Toomas Ojasaar koos poja Tormiga. Kõlasid kaunid lauluviisid koos lõõtspilli mänguga. Muusikapalade vahele pajatas Toomas Ojasaar huvitavatest seikadest, mis oli tal esinemistel aset leidnud. Saime uusi teadmisi ka lõõtspillide kohta.
Eluline õpe. Kuigi õues valitses veel pakane ning korralik talveilm, tuletasid 8. klassi õpilased II trimestri jooksul meelde kõike, mis seotud seente arenguga looduses. See tund oli jätkuks sügisesele praktilisele seeneretkele, kus tutvusime meie põhilisemate nii söödavate – kui mürgiste seeneliikidega. Seekord keskendusime seenekasvatuse põhitõdedele kodustes tingimustes. Püüdsime vastust leida küsimustele, et kas seeni on võimalik kasvatada ka kodus ning kuidas seda teha. Selleks oli klassiruumi toodud juba valmis lõigatud haavapuu pakk, millelt oli eelnevalt pealt üks 5 cm jämedune seib maha lõigatud. Sinna vahele asetasime üheskoos Austerserviku (Pleurotus ostreatus) seeneniidistiku ning fikseerisime seibi naelaga. Kuna õppisime üheskoos, et seente arenguks läheb vaja niiskust ja soojust, siis selle loomiseks kunstlikes tingimustes pakkisime seenepaku pakkekilesse. Selleks, et seentel oleks ka õhku tegime kile sisse ka mõned augud. Tavaliselt mõne nädala kuni kuu jooksul vallutab seeneniidistik täielikult puupaku ning see kattub justkui valge sametise härmatisega. Siis on pakk valmis, et see kaevata näiteks oma koduaeda peenrasse ning jääda ootama sügisest saaki.
Niimoodi tegutsedes valmiski meil üks ühine seenepakk, mis jäi klassiruumi oma edasist arengut ootama justkui nagu meie õpilasetki kes arenevad ja kasvavad ikka tasa ja targu.
Kolmandal trimestril liigume looduse rütmis ja toimetame õues.
Õpetajad: Kaja Hüsson, Monika Adamson, Andres Kohv, Kurmet Karsna
Koolijuht: Jane Raud
